#ourkitchensrule ümbermaailmareis. esimene peatus: la casbah, maroko

 

IMG_2786

kui eelmisel aastal jõudsime teha peaaegu kolm raundi, nimelt brunchi-, säästu- ja suvevooru meie my kitchen rules mängust, siis sel aastal paistab, et hea, kui ühega hakkama saame. kaheksa inimese ühiste kuupäevade leidmine on paras katsumus! veebruaris otsima hakates leidsime esimese sobiva päeva mai lõpuks. aga pole hullu, sest need kogunemised on ootamist rohkem kui väärt. selle vooru teema on rahvusköögid ja loosi tulemusel määrati esimesele esinejapaarile, mirjamile ja h-le, põhja-aafrika köök. nad otsustasid keskenduda maroko köögile ja kuna mina olen ju sel alal suur asjatundja, võite ainult ette kujutada minu elevust, kui ma kolm kuud seda pidu ootasin.

kõik, kes mirjami blogi loevad, teavad juba, et tema keskmine nimi on peokorraldaja. ma ei tea kedagi teist, kes sellise pühendumusega detailidesse laskuks, et oma nägemus niimoodi ellu viia! tema peolaud näeb laitmatu välja iga jumala kord ja paneb mind alati hirmust värisema – kõigile jääb ju meelde, milline eelmine laud välja nägi, ja siis nad tulevad minu juurde ja mul on laual plekkidega laudlina, eri värvi taldrikud ja erinevad klaasid. mirjam kirjutab oma laua katmisest pikemalt siin ja no tõesti, müts maha – see sinine ukslaud on ilmselt sajandi parim mõte.

arvestades seda, et mirjam teenib oma plakatite kujundamisega ka raha, ei ole mul ilmselt põhjust piinlikkust tunda, et meie menüüd alati kodukootud ja käsitsi kirjutatud on, aga olgem ausad, lihtsalt ilusa käekirja ja kuldse markeriga sellist tulemust ei saavutaks. peaks oma 13 aastat tagasi toimunud kalligraafiakursusest midagi meelde tuletama…

loodan, et mirjamil on meist mõned normaalsemad pildid, sest mul on need kaks ainsat, millel on näha, et ma võtsin perenaise seatud dresscode’i tõsiselt ja a) õppisin turbanit tegema b) ostsin hõlsti, mis sobib i-le sama hästi või pareminigi kui mulle c) ei koonerdanud laineriga. just laineriga, sest avastasin, et ma olen musta silmapliiatsi välja visanud – minu viimane couleur carameli isend oli täiesti võimatult kõva ja enne seda kulus mul pliiats nii lühikeseks, et seda ei saanud enam teritada.

IMG_2771

jõuame siis toidu juurde. kui ma menüüst lugesin, et eelroaks on harira, olin hetkeks mitte just pettunud, aga ehk ettevaatlik. harira on selline kaunis tatise tekstuuri ja maitsega tomatisupp, mida ilusti serveerida ei ole ülesanne kergete killast. nagu näete, õnnestus mirjamil see täiesti presentaabliks teha ja ka maitse oli suurepärane. supi kõrvale käinud pirukad olid tres marocain, rasvast saia nad kohe armastavad. ja no olgem ausad – soe juustupirukas ei saagi halb olla.

IMG_2794

seekord oli pearoog minu lemmikkäik. mirjam nimelt ei ole suurim kalasööja, aga selle asemel, et teatada, et talle kala ei maitse ega ta seda ei tee, pingutab ta aasta kalasõbra tiitli nimel. tervelt küpsetatud chermoula-marinaadis ahvenapoisid tomatite ja oliividega olid lihtsalt imelised! kala kõrvale pakkusid võõrustajad mõnusalt maitsestatud  pärlkuskussi, aga minu lemmik ja ka suurim üllataja oli hoopis paprika-keedumunasalat. ma tean, seda on raske ettegi kujutada, aga see oli täiega mõnus.

IMG_2797

nagu tihtipeale kohtades, mis pole prantsusmaa ja itaalia, on kõige raskem valida magustoitu. marokolased söövad hooajal värskeid puuvilju nagu teisedki mõistlikud inimesed, aga. väljaspool hooaega haukavad nad oma tulimagusa piparmünditee kõrvale tulimagusaid kõrbekuivi küpsetisi, mis näevad küll kutsuvad välja, aga sama efekti kui nende söömine annaks kenasti suhkrulahuse otse veeni süstimine. mirjami filotainasse keeratud mandli-pistaatsiamaius oli esiteks kõike muud kui kuiv ja teiseks tuli see koos väga mõnusa ja tasakaaluka apelsinijäätisega.

IMG_2740.jpg

kui kõik külalised ootamatult kella kümneks uttu olid tõmmanud, ei lubanud mirjam mul ära minna ja ega mul õieti kuskile minna polnudki, sest i-l olid omad plaanid ja mina oleksin kodus teki alla pugenud. selle asemel kõhutasime mirjami elutoa põrandal ja tagusime nii mõnedki maailma asjad sirgeks. ja peost olin nõnda sillas, et tegin kohe umbes ülejärgmisel päeval oma juuli alguses toimunud peo facebooki ürituse valmis, kuigi mul polnud veel menüüd ega visioonigi – elevus oli lihtsalt nii suur. ausõna, ma olen nagu väike laps, kellel on aastas neli sünnipäeva. need üritused toidavad täiega hinge (ja ilmselgelt ka kõhtu), avardavad maailma piire ja toovad kokku toredad inimesed, kellest igaüks toob lauale (haha) midagi täiesti omanäolist. järgmisena kirjutan meie dineest ja vahepeal hakkan palehigis ootama järgmist kohtumist, mis toimub alles augustis.

2 thoughts on “#ourkitchensrule ümbermaailmareis. esimene peatus: la casbah, maroko

  1. “aga sama efekti kui nende söömine annaks kenasti suhkrulahuse otse veeni süstimine.” <3<3<3<3

    samuti viimane lõik <3<3<3<3

    ja sina <3<3<3<3<3<3

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s