kui kord tagasi koju ma jõuan, ma ei tea, kas sa mäletad mind (tsiteerides terminaatorit). raske on see blogimise värk tänapäeva blogosfääris, aga samas on nii tore oma vanu postitusi lugeda. pisut tekib küll tunne, et kui mul on juba visuaalne päevik instagrami näol, siis milleks kirjutada, aga kas see pole mitte just see, mida ma ise koolis õpilastele ette heidan? nii et alustame eelmise aasta kokkuvõttes JA ÄKKI pärast seda ma blogin paar korda, enne kui kuulutan aasta pärast 2018. aasta kokkuvõttest.
jaanuarit alustasin ilma pohmakata, veetsin aastavahetuse emaga kodus telekat vaadates. tänu sellele püsisin edukalt ka trennireel. algas uus voor our kitchens rule’i uute osalistega ja esimeseks teemaks, kuna kolm kaheksast uued tegelased, sai vabakava. avapaugu andsid m&h oma aasiateemalise dineega, paneeritud saagi sööks kohe praegu uuesti. kodus said lakke ja riiulite külge mõned lambid. kuu lõppes kristi sünnipäevabrunchiga meie tagasihoidlikus tares.
veebruaris jätkus trennilaine. kätte jõudis meie kord kööki valitseda, tegime suverulle, baklažaanikarrit ja chia-pudingit. mulle maitses igatahes. söömine jätkus, sõbrapäeval maiustasime spagettide ja lihapallidega leedi ja lontu stiilis. lausa kahel juhul käisin tartus, ükskord ermi külastamas ja teinekord koolitusel. kuu lõpupoole tähistati sünnipäevi vabariigil ja sugulastel ning läbi lume pistsid end esimesed kevadlilled.
märtsi alustasin õhusõiduga zürichisse külla oma armsale (ja ainsale) hispaania-aegsele sõbrannale karolinele. tuleb hoida inimesi, kui leiad oma jope. vaikselt hakkas kevad tekkima šveitsis ja kuu jooksul paistis eestiski päike, kuigi õhutemperatuurist pole mõtet rääkida. sattusin meigikooli katsejäneseks ja õppisin ehk isegi mõne kasuliku triki. kujutate ette, aga ka märtsikuust näen palju fotosid higisest endast trenni järel – tundub, et midagi me ikka saame selle 56€ eest. b&t our kitchens rule dinee aeg jõudis kätte märtsis ja ei, ma ei väsi toidust rääkimast ega sellest pilte postitamast. #sorrynotsorry
aprillis sulas ära lumi ja ma käisin ikka veel korralikult trennis. tagantjärele raske uskudagi. toimus minu esimese klassi viimane koolipäev, küpsetasin viiskümmend muffinit. lihavõtetel käisime matkal ja peamine mälestus puudutab seda, kui mofo külm ja tuuline seal oli isegi talveriietes. kõige uuemad our kitchens rule tegelased said ka oma dinee kirja ja see oli äärmiselt meeleolukas. kuu lõpus hoidsime viis päeva kassi, enne kui barcelonasse sõitsime.
maikuus lootsin muudkui sooja saada, aga piltidel näen ennast paksudes riietes villases sallis peapaela või mütsiga. kahtlase ilmaga sai peetud sugulaste sünnipäevi, emadepäev ja koristustalgud putka juures. mõnel sai esimene ujuminegi juba kirja (mitte). kui mai teise dekaadi lõpus tuli järsku soe ilm, olin nõnda rõõmus (nagu ka kõik teised kaasmaalased) ja vahetasin kohe lõunasöögid smuutikese jäätise vastu. õitsvad sirelid rõõmustasid mind südamepõhjani. hakkasime pikkade päevadega nädalavahetustel juba maal mõnulemas käima. avastasime emaga mõnusa kohviku vanalinnas ja kavaler sai kaitstud lõputöö.
juuni algas järgmise our kitchens rule vooru avamisega meie juures. tegu oli tänavatoiduvooruga ja sellest sai uus lemmik – barcelonast inspireeritud toidud ja kodukujundus olid üks meie vaimukamaid. õitsemist jätkavad sirelid hoidsid tuju üleval koolilõpupungestuste ja korteriühistu koristuse ajal – liikusime edasi uude faasi ja ostsime 80 aastat vana madratsi asemele uue sleepwelli oma. käisime tüdrukutega pärnus spaatamas ja kohvikutamas, et jaanipäevaks sooja teha. lõpuks oli kool läbi, kavaleril magistritöö kaitstud ja sai panna ajama riia ja pärnu poole – foo fightersi kontserdile ja jaanipäevale. happy times. pärast seda traditsiooniline säästu- ja detox-periood saaremaal. aa, ja ei enne ega pärast pole mu insta-feed nii ilus välja näinud.
juuli algas laulu- ja tantsupeoga kaheldavas ilmas. asja parandas oluliselt kõik see friteeritu, mida m&h oma tänavatoidurestoranis pakkusid. sai hakata täie hooga puhkama: aelesin erinevates maakohtades erinevate merede ääres raamatuid lugedes. tegin ka sellise retrotembu, et printisin mõned fotod välja ja saatsin ümbrikes tigupostiga laiali. päris laheda reisikese tegime oma pere tüdrukutega vanuses 11-78: väike saare- ja läänemaa ringreis, krooniks rabamatk. kavaleriga saime küll vähe, ent kvaliteetselt aega koos veeta. üks kahest kolmepäevasest omaetteolemisest oli prangli saarel. vot see ongi puhkus, kui saar on nii väike, et ühe päevaga teed kaks tiiru peale. juulikuus peetakse ka traditsioonilist venna sünnipäeva ja tsillitakse haapsalus, lõpu poole käisime tüdrukutega oslos. ma ütlen tüdrukutega, aga tegelikult asus siit meid teele kaks, sest teised kaks on juba seal.
appi, juba august. käisime poistega mööda setumaad sõitmas, olin üle mitme aasta paar päeva tartuffi ajal tartus ja kuna see on õhtune üritus, jõudsin ka rahvariiete näitusele ermi. j&v tänavatoiduvoorus sai sedakorda kõvasti nalja. käisin oma saaremaa koduküla tüdrukute kokkutulekul ja seejärel saime veelkord kolm päeva peikaga puhata, seekord suuremal saarel, aga ilma elektrita tares. sõitsime süstaga (uus lemmikveehobi) ja käisime saunas, vaatasime tähti ja lihtsalt lebasime. seejärel kultuurireis liivimaale perega, tekitas taas huvi sugulasrahvaste peale mõelda. vanadelt fotodelt sain teada, kust oma tagurpidi käänduvad rohutirtsupõlved pärinud olen. suvelõpupeo ajaks olin juba liitunud fitlapi kavaga.
kui kätte jõudis esimene september, oli hambus naeratus ja samuti uus, sedakorda põhikooli esimene klass. jätkasime vapralt fitlapi toitumiskava ja lõppes ka kahekuune treeningpuhkus. tegin veel viimaseid ponnistusi midagi sügavkülma koguda ja käisin viimast korda ujumas. üldiselt jätkus kuu töiselt. tõi kaasa kavaleri sünnipäeva ja meie viienda aastapäeva, avastasime uut rotermanni kvartalit. saime hinge alla ka tänavatoiduvooru viimase dinee b&t-ga. juhtus, et paistis veel mõnel korral päike ja mõni septembrilõpupäev oli päris soe.
oktoobris õppisin pelmeene tegema, sõin õpetajate päeval jätsirulli jäätist ja käisin emakesega õues. trennikombed jäid külge ja kulutasin õite tihti spordiklubi ust. toimus iga-aastane appelfest, mille raames ka viinamarjad mahlaks pressiti. kuu keskel käisime oslos kontserdil ja looduses. oleks asja, võiks sinna kolida küll. harjutasin kõvasti fitlapi modifitseerimist vastavalt olemasolevale ja/või isudele. kuu lõpus käisin tartus, kus ühel päeval oli ideaalne sügisilm ja järgmisel sadas maha lumi. sain kokku oma eelmise klassiga, kellest nüüd esmakursuslased saanud.
novembris käisin teepeol ja, much wow, jälle oslos, sedakorda teisel kontserdil (sisesta what you gonna do emoji). rõõmustasin, sest fitlapi tulemusi hakkas juba teistelegi paistma. vahetasime palju iphone’ide klaase, olin palju toas ja trennis, lugesin raamatuid ja käisin kunstinäitusel. vahepeal perega brunchil ka. kuu lõpupoole pöff, kus käisin mitut filmi vaatamas õpilastega ja mitut emaga. #kultuurisõber
detsember on mu lemmik! okei, tööd on palju, aga jõuluaeg on tõesti mu kõikse lemmikum aastas. detsembri algus oli rohkem nagu november, lumevaba, nii et käisime hoopis paljassaares matkamas ja pelgulinna vahel jalutamas. avastasime kaja pizza ja enam teistele pitsadele ei vaata. ei puudunud traditsiooniline seebitegu mirjami juures. päris vahva oli see pidu, mille oma emale suureks juubeliks korraldasin ja ta ei teadnud sellest mitte midagi (kuni 50 inimest talle külla tuli, casually). astri palee jõulupidu ei jätnud ka sel aastal soovida muud kui et kauem võiks kesta. õpilastega käisin uisutamas ja nigulistes haridust saamas, lõpetasime poolaasta igati headel terminitel. kuu viimane ots oli pidune, valmis sai üks meie kodust eemal asuv kodu ja natuke sai niisama puhata ja rullida ka. lõppeks uhke lähetussesaatmis- ja aastavahetuspidu.
aastahinne 10-autojuhiluba=9,5. kui teil on selline tunne, et aasta jooksul juhtus midagi, millest võiksin pikemalt kirjutada, siis andke teada selles peenes kohas nimega kommentaarium ja ma teen kõik, mis suudan, et teie soov oleks mulle käsuks. aitäh, et minuga tänaseni jäänud olete!
there is a crack in everything that's how the light gets in 