heiterid võivad küll rääkida, et naistepäev on nõukogude igand ja/või et iga päev on naistepäev, aga mina arvan, et eraldi päev ei tee paha. muidugi võiks mehed iga päev lilli tuua, aga kui juba sinna minna, siis võiks naised iga päev serveerida kolm einet, mehed iga päev midagi santehnilist parandada, naised iga päev tolmuimejat lükata, mehed iga päev jõmmis käia, naised iga päev lapsi kasvatada jne. samamoodi võttis morgan freeman ka kenasti kokku oma avamuse black history monthi kohta: every month is black history month. mina isiklikult pole nõus, sest asju, millele tähelepanu pöörata, on kokku lihtsalt liiga palju ja kui me nüüd üritaks iga päev pöörata tähelepanu rinnavähile, eesnäärmevähile, mustade ajaloole, ameerika filipiinode ajaloole, naiste ajaloole, LGBT ajaloole, ameerika juutide ajaloole, naistele, meestele, lastele, koertele, kassidele, siilidele ja nii edasi lõpmatusse, oleks iga päev üsna hektiline. nii et võtame ükshaaval! minu meelest on väga tore, et naistepäeva ikka tähistatakse, kõik naised ju ei ole emad, et neid emadepäeval tähistada ja meie võrdõiguslikus maailmas on tore vahepeal kontrollida, kes on kes. mina näiteks sain naistepäevaks orhidee ja puhta põranda, aga kuna ma ei ole kitsi, olin naistepäeva puhul ka hea naine ja õnnistasin sisse rimi kleepsudega soodsalt saadud pisikesed ahjuvormid. ajasin purustatud tomatit, tuunikala ja seeni täis, maitsestasin soola ja pipraga, siis lõin peale ühe muna, maitsestasin soola ja pipraga, katsin riivjuustuga ja need pahad poisid valmisid üllatavalt kiiresti, täiskiirusel ahjus nii 10 minutiga. nagu tomatiga ahjuroad ikka oli alguses temperatuur kuum laava, aga selleks ajaks, kui idusalat valmis sai, võis juba sööma asuda. head naistepäeva siis kõigile ja, tsiteerides minu mitte lemmikut treeneristiili: <entusiastlikult> naised, kas me sööme täna torti?!
there is a crack in everything that's how the light gets in 
torti ei söö, alustasin hoopis naistepäeva treeninguga.
tegelikult tahtsin öelda, et olen terve postitusega 100% nõus (ok, 99%, ahjuvormist oleks seened välja jätnud :))) ja kõik need, kes ütlevad, et naisele võib iga päev lilli tuua, teevad seda tavaliselt tähtpäevaväliselt umbes sama vähe kui meie keset juulikuud piparkooke. neil, kellel niikuinii kombeks on aeg-ajalt üllatada, ei ole aga kahju seda ka naistepäeval teha – selline põhimõtteline protesteerimine on mumst nii nõme, et ma isegi ei tea.
kristiga supernõus! nagu ka need tüübid, kes räägivad, kuidas “ega siis ülikoolis haritust saa” ning väidavad, et end täiendada saab ka teistmoodi, on miskipärast eranditult umbes kaks klassi lõpetanud külajoodikud, kes, ülla-ülla: ei täienda end mitte kuidagi ning märgivad feisukasse, et on õppinud eluülikoolis :D
oo, ja need, kes ütlevad, et nad ei näe põhjust käia spordiklubis, sest võivad ise ka joosta ja kõhulihaseharjutusi teha – minu kogemus on see, et inimesed, kas käivad spordiklubis JA jooksevad JA teevad kodus planku või ei tee pigem mitte kumbagi :D (räige üldistamine muidugi, mhmh)
siin kisub juba sinna, et “miks sa juba ei suitseta, kui sa nagunii jood” ja “mis mõttega sa spordiklubis käid, kui sa suitsetad” ja “mis mõttega sa hakkad tervislikult sööma, kui sa nagunii jood”. mõned inimesed lihtsalt on, noh
parim blogi in the history of forever. meeldib, et sul on tuhin peal!!!
meeldib et sulle meeldib ja tuhin meeldib endalegi. lihtsalt ei tasu istuda ja oodata, et juhtuks midagi “blogimisväärset”, parem kohe kirjutada, kuidas ärkasid, sügasid ja sõid oeufs en cocotte